Ehitustöötajate Liit (ETL)
Eesmärk
Ehitustööliste ühendamine (liitmine) ühtsesse organisatsiooni. Esindada ja kaitsta ehitustööliste huvisid. Tasakaalustada ehitustööliste ja ehitusettevõtjate vahel valitsevat olukorda. Ehitustööliste teavitamine töötaja õigustest ja kohustustes ning anda ehitustöölistele teada õiguskaitse võimalustest. Ehitustööliste kollektiivlepingu loomine.
Põhikiri
MITTETULUNDUSÜHINGU EESTI EHITUSTÖÖTAJATE LIIT PÕHIKIRI
I NIMI
1.1. Mittetulundusühingu nimi on Mittetulundusühing Eesti Ehitustöötajate Liit (MTÜ
Eesti Ehitustöötajate Liit).
1.2. Mittetulundusühing Eesti Ehitustöötajate Liit (edaspidi ühing) on ehitustöötajate
vabatahtlik ühendus.
II ASUKOHT
Ühingu asukoht on Tallinn 10119, Kaarli pst 5-7.
III EESMÄRK
3.1. Ühingu eesmärgid: Ehitustöötajate ühendamine (liitmine) ühtsesse organisatsiooni Eestis.
Esindada ja kaitsta ehitustöötajate huvisid. Tasakaalustada ehitustöötajate ja ehitusettevõtjate
vahel valitsevat olukorda. Ehitustöötajate teavitamine töötaja õigustest ja kohustustes ning
anda ehitustöölistele teada õiguskaitse võimalustest. Ehitustöötajate kollektiivlepingu
loomine.
3.2. Oma eesmärkide saavutamiseks viib ühing ellu järgmisi tegevusi: ehitustöötajate
ühendamine, nõustamine ja esindamine. Ehitustöötajatele vajaliku teabe edastamine (info
levitamine). Koolituste ja ürituste korraldamine. Kollektiivlepingu loomine, väljatöötamine.
IV ÜHINGU LIIKMEKS VASTUVÕTMISE NING ÜHINGUST VÄLJAASTUMISE JA
VÄLJAARVAMISE TINGIMUSED JA KORD
4.1. Ühingu liikmeks võib astuda ehitustöötaja (töötaja, kes töötab ehitussektoris). Ühingu
liikmeks võib astuda füüsiline isik, kes töötab, töötas või soovib töötada ehitusel,
ehitussektoris või ehitusvaldkonnas. Ühingu liikmeks võib astuda FIE (füüsiliselt isikust
ettevõtja), kes teeb lepingu alusel ehitustöid. Ühingu liikmeks võib astuda isik, kes vastab
liikmetele esitatavatele nõuetele, nõustub ühingu eesmärkidega ning on nõus täitma ühingu
põhikirja ning üldkoosoleku ja juhatuse otsuseid.
4.2. Ühingu liikmeks saada soovija peab esitama kirjaliku avalduse juhatusele, kes hiljemalt
ühe kuu jooksul arvates avalduse saamisest teeb liikmeks vastuvõtmise või sellest keeldumise
otsuse ning teeb selle teatavaks avalduse esitanud isikule.
4.3. Ühingu liikmeks saada soovija tasub liikmemaksu (üks kord kalendrikuus, so 12 korda
aastas või ühekordse aastamaksu) ja ühekordse ühingusse sisseastumistasu. Sisseastumistasu
on 25 €. Liikmemaks on 1 % keskmisest (bruto)töötasust (tasutakse 1 kord kalendrikuus) või
ühekordne aastamaks (12 % ühe kuu keskmisest bruto töötasust). Keskmise töötasu suurus
arvestatakse Statistikaameti poolt avaldatud andmete alusel.
4.4. Liikmemaksu tasuvad kõik ühingu liikmed. Liikmemaksu suuruse üle otsustamine
kuulub üldkoosoleku päevakorda.
4.5. Ühingu liige võib välja astuda ühingust kirjaliku avalduse alusel.
4.6. Ühingu juhatus võib ühingust välja arvata liikme, kelle tegevus on juhatuse hinnangul
vastuolus ühingu eesmärgile. Juhatus võib ühingust välja arvata ka liikme, kes eirab ühingu
põhikirja või takistab ühingu eesmärgilist tegevust.
4.7. Liikmemaksu mittetasunud liikme arvab ühingu juhatus liikmete hulgast välja.
4.8. Ühingu juhatus teatab viivitamatult väljaarvatavale (liikmele) väljaarvamise otsusest ja
selle põhjusest. Väljaarvataval on õigus esitada küsimus läbivaatamiseks üldkoosolekule.
V LIIKMETE ÕIGUSED
5.1. Võtta osa kõigist ühingu korraldatavatest üritustest.
5.2. Osaleda üldkoosolekul (hääle ja sõnaõigusega).
5.3. Saada teavet ühingu tegevuse kohta.
5.4. Astuda ühingust välja.
5.5. Olla valitud ühingu juhtorganitesse.
VI LIIKMETE KOHUSTUSED
6.1. Tunnustada ühingu eesmärke
6.2. Järgida ühingu põhikirja ning üldkoosoleku ja juhatuse otsuseid;
6.3. Tasuda ühingu liikmemaksu.
VII OSAKONDADE OLEMASOLU KORRAL NENDE ÕIGUSED JA KOHUSTUSED
Ühingul puuduvad osakonnad. Osakondade vajaduse korral luuakse osakonnad, osakonna
õigused ja kohustused ning kinnitatakse üldkoosoleku otsusega.
VIII ÜLDKOOSOLEK. ÜLDKOOSOLEKU KOKKUKUTSUMISE TINGIMUSED JA
KORD, SAMUTI OTSUSTE VASTUVÕTMISE KORD
8.1. Ühingu kõrgeimaks organiks on ühingu üldkoosolek, kus igal ühingu liikmel on üks hääl.
8.2. Üldkoosoleku pädevus:
- ühingu põhikirja muutmine (asutaja liikme õigust olla juhatuse liige, ei saa muuta
põhikirjaga; - ühingu eesmärgi muutmine;
- ühingu liikmemaksu suuruse kehtestamine;
- juhatuse liikmete määramine ja tagasikutsumine;
- muude küsimuste otsustamine, mida ei ole seaduse või põhikirjaga antud teiste
organite pädevusse.
8.3. Üldkoosolek on otsustusvõimeline kui sellest võtab osa vähemalt 50% ühingu liikmetest.
Kui üldkoosolekul ei ole esindatud vähemalt 50% ühingu liikmetest, kutsub juhatus kokku
sama päevakorraga uue üldkoosoleku kõige varem kolme nädala ja kõige hiljem kolme kuu
jooksul. Uus üldkoosolek on pädev vastu võtma otsuseid sõltumata koosolekul esindatud
liikmete arvust.
8.4. Küsimuse, mida ei olnud eelnevalt üldkoosoleku päevakorda võetud, võib päevakorda
võtta, kui üldkoosolekul osalevad kõik mittetulundusühingu liikmed, või vähemalt 9/10
üldkoosolekul osalevate liikmete nõusolekul, kui üldkoosolekul osaleb üle poole
mittetulundusühingu liikmetest.
8.5. Ühingu üldkoosolek peetakse vähemalt üks kord kalendriaasta jooksul. Üldkoosolek
kutsutakse kokku, kui ühingu juhatus leiab selle vajaliku olevat või vähemalt 1/10 ühingu
liikmeist palub põhjendatult ühingu juhatusel seda teha.
8.6. Juhatus informeerib oma liikmeid hiljemalt kaks nädalat enne üldkoosoleku
toimumispäeva üldkoosoleku toimumisajast ja -kohast ning päevakorrast kirjalikku
taasesitamist võimaldavas vormis.
8.7. Kui ühingu liige soovib mingi küsimuse vaatluse alla võtmist järgmisel üldkoosolekul,
peab ta sellest kirjalikult teatama ühingu juhatusele enne üldkoosoleku kokkukutsumise teate
saatmist.
8.8. Ühingu üldkoosolekust võivad hääleõigusega osa võtta kõik ühingu liikmed. Igal
hääleõiguslikul isikul on ainult üks hääl. Ühingu liige võib volitada teist ühingu liiget
hääletama tema eest lihtkirjaliku volikirjaga.
8.9. Juhtudel, milliste kohta allpool või seaduses pole sätestatud teisiti, loetakse
üldkoosoleku otsus vastuvõetuks, kui selle poolt hääletab üle poole üldkoosolekul osalevatest
või esindatud ühingu liikmetest.
XIII1 JUHATUS
8.10. Ühingu igapäevast tegevust juhib ja ühingut esindab juhatus, kuhu kuulub 1 kuni 3
liiget. Asutaja liikmel on õigus olla juhatuse liige olenemata üldkoosoleku otsusest. Asutaja
liikmel ei ole kohustust olla juhatuse liige.
8.11. Juhatuse pädevusse kuulub: - juhatus kutsub kokku üldkoosoleku
- ühingu juhtimine ja ühingu tegevuse korraldamine;
- ühingu liikmete arvestuse pidamine ja liikmemaksude kogumine;
- ühingu tegevuskava ja eelarve koostamine;
- majandusaasta aruande koostamise ja raamatupidamise korraldamine;
- ühingu vara kasutamine ja käsutamine vastavalt seaduse, käesoleva põhikirja ja
üldkoosoleku otsustest tulenevatele nõuetele.
8.12. Üldkoosolek valib juhatuse liikmed ühingu liikmete hulgast. Juhatuse liige osutub
valituks, kui tema poolt hääletab üle poole üldkoosolekul osalevatest või esindatud ühingu
liikmetest. Juhatus valitakse üheks aastaks.
8.13. Juhatus esindab ühingut kõigis õigustoimingutes.
8.14. Juhatuse otsusega võib ühingut esindada kõigis õigustoimingutes juhatuse liige eraldi.
8.15. Juhatuse liikme (v.a asutaja liikme) võib ühingu üldkoosoleku otsusega igal ajal
juhatusest tagasi kutsuda sõltumata põhjusest.
8.16. Juhatus on otsustusvõimeline, kui kohal on üle poole juhatuse liikmetest.
8.17. Juhatus võib otsuseid vastu võtta koosolekut kokku kutsumata, kui selle poolt
hääletavad kirjalikku taasesitamist võimaldaval viisil kõik juhatuse liikmed.
8.18. Juhatuse kokkukutsujal on õigus omal äranägemisel paluda koosolekust osa võtma
vajalikke asjatundjaid konsultantidena või ekspertidena, kellel on koosolekul sõnaõigus.
8.19. Juhatus võtab tööle ja vabastab töölt ühingu palgalised töötajad.
8.20. Asutajaliige, kes ei ole juhatuse liige võib astuda juhatuse liikmeks, esitades avalduse
juhatusele.
IX ÜHINGU VARA JAOTUS ÜHINGU LÕPETAMISE KORRAL
Pärast võlausaldajate kõigi nõuete rahuldamist või tagamist ja raha hoiustamist jaotatakse
allesjäänud vara, kas sarnase eesmärgiga ühingule või sihtasutusele või riigile või jaotatakse
vara võrdsetes osades mittetulundusühingu lõpetamise ajal selle liikmeteks olnud isikute
vahel.
X MUUD SEADUSES SÄTESTATUD TINGIMUSED
Muid tingimusi (mis ei ole seadusega vastuolus) võib vastu võtta üldkoosoleku otsusega.